Pegi ngagai isi

Ranas

Ari Wikipedia
Sexually transmitted infection
Nama bukaiSexually transmitted disease (STD);
Venereal disease (VD)
Condom Museum, Bangkok
SpecialtyInfectious disease
SymptomsNone, vaginal discharge, penile discharge, ulcers on or around the genitals, pelvic pain[1]
ComplicationsInfertility[1]
KebuahInfections commonly spread by sex[1]
PenagangSexual abstinence, vaccinations, condoms[2]
Frequency1.1 billion (STIs other than HIV/AIDS, 2015)[3]
Pemati108,000 (STIs other than HIV/AIDS, 2015)[4]

Ranas, tauka dikelala enggau nama penyakit berampit seks (STD), iya nya rampit ti ngerekai nengah pengawa seksual, kelebih agi pengawa seks nengah puki, seks tumbung, seks mulut, tauka kekadang seks manual.[5][6][7] Ranas suah enda ngasuh simptom ba pun iya nyadi,[5] ti ngujungka risiko berampit ngagai orang bukai.[8][9] Leka jaku jangkitan berampit ari seks tu suah agi dikerinduka ari penyakit berampit ari seks tauka penyakit kelamin, laban iya nyengkaum kes ti nadai penyakit simptomatik. [10] Tanda enggau tanda ranas tau nyengkaum ai pansut ari puki, ai pansut ari butuh, ulser ba tauka ngelingi perengka tubuh, enggau pedis bagi tubuh pelvis.[5] Sekeda penyakit ranas tau ngasuh enda ulih beranak.[5]

Penyakit seks ti nyadi ketegal bakteria nyengkaum klamidia, gonorea, enggau sifilis.[5] Seraya penyakit seks ti nyadi ketegal virus nyengkaum ikil pemalu, herpes ba pemalu, enggau HIV/AIDS.[5] Penyakit seks ti nyadi parasit nyengkaum penyakit trikomoniasis.[5] Tebal agi penyakit seks ulih diubat sereta ulih diubat; ari penyakit ke suah nyadi, sifilis, gonorea, klamidia, enggau trikomoniasis ulih diubat, lalu HIV/AIDS enggau herpes ba perengka tubuh enda ulih diubat.[5] Sekeda vaksinasyen tau ngurangka risiko sekeda igi penyakit nyengkaum hepatitis B enggau sekeda bansa HPV.[11] Pengawa seks ti likun baka ngena kondum, ngembuan penyampau kaling seksual ti mimit agi, sereta bisi dalam kaul ti endur tiap iku orang semina betubuh bisi enggau orang bukai mega ngurangka risiko penyakit seks.[5][11] Pelajar seks ti komprehensif mega engka beguna.[12]

Peresa diagnostik penyakit seks selalu iya mudah disediaka ba menua mansang, tang iya suah enda disediaka ba menua benung mansang.[5] Suah mega bisi asai malu enggau stigma ti bekaul enggau penyakit seks.[5] Ba taun 2015, penyakit seks kelimpah ari HIV ngujungka 108,000 iku orang mati di serata dunya.[13] Ba renggat global, ba taun 2015, urung 1.1. billion iku orang bisi penyakit seks kelimpah ari HIV/AIDS.[14] Urung 500 juta iku bisi penyakit sifilis, gonorea, klamidia tauka trikomoniasis. Sekurang-kurang iya bisi tambah 530 juta iku bisi herpes ba perengka tubuh, lalu 290 iku . juta iku indu bisi virus papiloma mensia.[5] Dokumentasyen sejarah pasal penyakit seks ba jeman kelia berengkah ari sekurang-kurang iya Papirus Ebers ( c. 1550 SM ) enggau Bup Kudus Hebrew/Sempekat Lama (8/7 C. SM).[15]

Kereban sanding

[edit | edit bunsu]
  1. 1.0 1.1 1.2 Penyalat nyebut: Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama WHO2014
  2. Penyalat nyebut: Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama CDC2013P
  3. Penyalat nyebut: Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama GBD2015Pre
  4. Penyalat nyebut: Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama GBD2015De
  5. 5.00 5.01 5.02 5.03 5.04 5.05 5.06 5.07 5.08 5.09 5.10 5.11 "Sexually transmitted infections (STIs) Fact sheet N°110". who.int. November 2013. Archived from the original on 25 November 2014. Retrieved 30 November 2014.
  6. "Sexually transmitted infections". womenshealth.gov (in Inggeris). 2017-02-22. Retrieved 2017-12-08.Templat:PD-notice
  7. Hoyle, Alice; McGeeney, Ester (2019). Great Relationships and Sex Education. Taylor and Francis. ISBN 978-1-351-18825-8. Retrieved July 11, 2023.
  8. Murray PR, Rosenthal KS, Pfaller MA (2013). Medical microbiology (7th ed.). St. Louis, MO: Mosby. p. 418. ISBN 978-0-323-08692-9. Archived from the original on 2015-12-01.
  9. Goering RV (2012). Mims' medical microbiology (5th ed.). Edinburgh: Saunders. p. 245. ISBN 978-0-7234-3601-0.
  10. Guidelines for the management of sexually transmitted infections (PDF). Geneva: World Health Organization. 2003. p. vi. ISBN 978-92-4-154626-3. Archived (PDF) from the original on 2014-12-08.
  11. 11.0 11.1 "How You Can Prevent Sexually Transmitted Diseases". cdc.gov. Centers for Disease Control and Prevention. 31 May 2016. Archived from the original on 9 December 2014. Retrieved 13 December 2017.Templat:CDC
  12. International technical guidance on sexuality education: An evidence-informed approach (PDF). Paris: UNESCO. 2018. p. 28. ISBN 978-92-3-100259-5.
  13. Wang H, Naghavi M, Allen C, Barber RM, Bhutta ZA, et al. (GBD 2015 Mortality Causes of Death Collaborators) (October 2016). "Global, regional, and national life expectancy, all-cause mortality, and cause-specific mortality for 249 causes of death, 1980–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015". Lancet. 388 (10053): 1459–1544. doi:10.1016/s0140-6736(16)31012-1. PMC 5388903. PMID 27733281.
  14. Vos T, Allen C, Arora M, Barber RM, Bhutta ZA, Brown A, et al. (GBD 2015 Disease Injury Incidence Prevalence Collaborators) (October 2016). "Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 310 diseases and injuries, 1990-2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015". Lancet. 388 (10053): 1545–1602. doi:10.1016/S0140-6736(16)31678-6. PMC 5055577. PMID 27733282.
  15. Gross G, Tyring SK (2011). Sexually transmitted infections and sexually transmitted diseases. Heidelberg: Springer Verlag. p. 20. ISBN 978-3-642-14663-3. Archived from the original on 2015-09-24.