Kondum

Kondum iya nya perengka penyekat ke betukuh sarung keterubah iya dikena maya pengawa seks dikena ngurangka peluang ngandung tauka kena rampit penyakit ranas (STI).[1][2] Bisi dua bansa kondum iya nya kondum luar, tauka dikumbai kondum lelaki, enggau kondum dalam (indu).[3][4]
Kondum luar nya digulung ngagai butuh ti enchego sebedau ngerejaka pengawa seks lalu bekereja enggau chara nempa penyekat fizikal ti nyekat penegu kulit enggau kulit, telenga ngagai ai, sereta nyekat chinat tama ngagai tubuh kaling seksual.[1][5] Kondum luar iya digaga ari lateks lalu, kurang agi, ari poliuretana, poliisoprena, tauka usus kambin.[1] Kondum luar ngembuan pengelebih iya nya nyamai dikena, nyamai dipeda, sereta mimit aja empas bukai.[1] Individu ke bisi alergik lateks patut ngena kondum ke digaga ari utai bukai kelimpah ari lateks, baka poliuretana.[1] Kondum dalam suah digaga ari poliuretana lalu tau dikena mayuh kali.[5]
Enti ngena enggau betul—lalu ngena ba tiap pengawa seks—indu ke bisi kaling ngena kondum luar ngasaika tikas peluang ngandung 2% setaun.[1] Enggau guna suah, tikas ngandung iya nya 18% setaun. Ngena perengka tu tu balat ngurangka risiko kena penyakit gonoria, klamidia, trikomoniasis, hepatitis B, enggau HIV/AIDS.[1] Ba tikas ti mit agi, sida mega nyaga ari herpes ba perengka tubuh, virus papiloma mensia (HPV), enggau sifilis.[1]
Kondum nyadika chara nagang penyakit ranas udah dikena kenyau ari pemadu mimit taun 1564. [1] Kondum getah berengkah bisi dalam taun 1855, lalu ditangkan enggau kondum lateks dalam taun 1920-an.[6][7] Iya bisi dalam Rintai Ubat Beguna Gerempung Pengerai Sedunya.[8] Naka taun 2019, ba renggat global urung 21% ari sida ke ngena chara nagang pengada ngena kondum, lalu nyadika chara kedua pemadu suah dikena pengudah pemandul indu (24%).[9] Penyampau ngena kondom pemadu tinggi ba Asia Timur enggau Tenggara, Eropah enggau Amerika Utara.[9]
Kereban sanding
[edit | edit bunsu]- ↑ 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Hatcher, Robert Anthony; M.D, Anita L. Nelson (2007). Contraceptive Technology. Ardent Media. pp. 297–311. ISBN 978-1-59708-001-9. Archived from the original on 18 September 2017. Penyalat nyebut: Tag
<ref>tidak sah, nama "Hat2007" digunakan secara berulang dengan kandungan yang berbeza - ↑ Weinstock, S. Alexander; Lesser, Martin L.; Kassman, Leon B. (2006). "Condom—The need for predictable contraception". Sexuality, Reproduction and Menopause. 4 (2): 96–99. doi:10.1016/j.sram.2006.08.010.
- ↑ Stuart MC, Kouimtzi M, Hill SR, eds. (2009). WHO Model Formulary 2008. World Health Organization. p. 372. hdl:10665/44053. ISBN 978-92-4-154765-9.
- ↑ Beksinska, Mags; Wong, Rachel; Smit, Jenni (2020). "Male and female condoms: Their key role in pregnancy and STI/HIV prevention". Best Practice & Research Clinical Obstetrics & Gynaecology. 66: 55–67. doi:10.1016/j.bpobgyn.2019.12.001. PMID 32007451.
- ↑ 5.0 5.1 Speroff, Leon; Darney, Philip D. (2011). A Clinical Guide for Contraception. Lippincott Williams & Wilkins. pp. 305–307. ISBN 978-1-60831-610-6. Archived from the original on 14 November 2016.
- ↑ Allen, Michael J. (2011). The Anthem Anthology of Victorian Sonnets. Anthem Press. p. 51. ISBN 978-1-84331-848-4.
- ↑ McKibbin, Ross (2000). Classes and Cultures: England 1918–1951. Oxford University Press. p. 305. ISBN 978-0-19-820855-6.
- ↑ The selection and use of essential medicines 2023: web annex A: World Health Organization model list of essential medicines: 23rd list (2023). Geneva: World Health Organization. 2023. hdl:10665/371090. WHO/MHP/HPS/EML/2023.02.
- ↑ 9.0 9.1 "Contraceptive Use by Method: data booklet" (PDF). United Nations Department of Economic and Social Affairs. 2019. Archived (PDF) from the original on 13 December 2020. Retrieved 2 January 2021.